Mootori pehmekäiviti võimsuse arvutamine nõuab mootori parameetrite ja koormusomaduste põhjalikku kaalumist. Üldiselt on kolm peamist meetodit.
1. Valige Põhineb mootori nimivõimsusel
Mootori nimivõimsuse sobitamine on aluspõhimõte. Pehmekäiviti võimsus võib olla otseselt võrdne mootori nimivõimsusega või sellest veidi suurem. Näiteks 55kW mootor vastab 55kW või 75kW pehmele starterile. See meetod sobib stabiilsete koormustega seadmetele (nt tavalised konveierid), kuid raskete{6}}koormusseadmete jaoks on vaja täiendavaid seadistusi.
2. Arvutage mootori nimivoolu põhjal
Mootori voolu ja pinge parameetrite põhjal tehtud arvutused on täpsemad. Valem on:
(P=\\sqrt{3} \\times U \\times I_{e} \\times \\cos\\varphi\\)
Näiteks 380 V, 100 A ja võimsusteguriga 0,85 on arvutatud võimsus ligikaudu 56 kW. Seda väärtust saab kasutada otse pehme starteri valimiseks, eriti mootorite puhul, mille voolutugevus on teada, kuid võimsus on ebaselge.
3. Reguleerige koormuse käivitusomaduste alusel
Peamine erinevus seisneb seadmete käivitamisel kogetavas takistuses:
• Kerge{0}}koormuskäivitus (ventilaatorid, pumbad): pehmekäiviti võimsus on otseselt võrdne mootori nimivõimsusega.
• Raske{0}}koormuskäivitus (purustid, kompressorid): pehmekäiviti võimsust tuleb suurendada. Näiteks võib suure koormusega 30 kW mootor vajada 45 kW pehmekäivitit, et vältida ebapiisavast käivitusvoolust põhjustatud tõrkeid.
